Non classé

Burkĩna Faso tẽngã taoor dãmb yãka Maang soolmẽ wã n maan buudã goam kaoreng raare

Ministɛɛr ning sẽn get kaorengã la buudã goam taoor na kẽng yell sigla buudã goam kaoreng daare. Tigrã maana Sãntr sɩɩde, bõn-bɩʋʋng kiuug rasem 28 yʋʋm 2021 soabã, Maang naab a Kɩɩb a yiib  soabã soolmẽ. Rõanda yʋʋmdã gom-zug b sẽn tiki «buudã goam kaoreng yaa tẽng yidgr yãgre». Tigrã maana Minisr ning sẽn get kaorengã la buudã goam na kẽng taoor soabã zug maasmẽ. Yaa yẽ n wa n lʋɩ taoore, tɩ sõasgã pak a kʋɩlense. Gom-zugr wɛgsg poore, b gilgame n ges neb buud toor-toor sẽn wa ne b nus tʋʋma, n na n wa wilgi. Teedã gesg poore, b leb n talla sõasg b sẽn boond tɩ Panellã. Sõs-kãng poore, b pʋʋsa taaba, la b kõ taab sɛk yʋʋmd wate.

Burkĩna Faso ka, neb wʋsg ka paam zu-noog n kẽ nasaara wã lekoll ye, n yaool n segd n paam kibay buud toor toor sẽn pɩʋʋgd zamaanã ne nasaara wã nug tʋʋm-teedo. Yaa sẽn na n yɩl n welg zu-loe-kãng n kɩte, tɩ b siglg buudã goam kaoreng daare, n na n sõng neb nins sẽn ka kẽ nasaarã wã lekoll tɩ b paam n zãms b buudã goam gʋlsg la a kaorengo, n paam n tõog n maneg b vɩɩmã. Miniisr Ɛstanilas WAARO sẽn get kaorengã la buudã goam na kẽng taoorã, wilgame, tɩ gofneer ne a sõangdbã rɩka yam- paal buud toor-toore, n na n kẽes nasaarã wã nug tʋʋm te-paal̃ kaorengã pʋgẽ. Yam-kãng na n sõnga neb nins sẽn  zãmsd  buudã goam kaorengo,  ba tɩ b sã n be zĩig sẽn zãre,  bɩ b tõog n paamd zãmsgã. Miniisrã wilgame tɩ yaa buud goam 16 la b tõog nan dɩke, n na n ning nasaara nug-tʋʋm-te-paalã pʋgẽ. Buud goam 16 yaa goam b sẽn kʋms-b sõma tɩ sakd rɩk n zãms neb nins fãa sẽn dat n zãms-ba.

Miniisrã paasame tɩ tõnd Burkĩna Faso ka, buud goam sõor taa bãmb 59. Goam 59 sʋka,  goam 17 n zoe n dat n ki, tɩ bala, b ka le gomd-b sõma-sõma ye. Rẽ n so, tɩ b segd n lebg tʋm tɩ b vʋʋge. Miniisrã pẽga neb nins fãa sẽn tʋmd buudã goam kaorengã pʋgẽ. A wilgame tɩ kiuug a tãab zãmsg tɛk tõeeme, tɩ karen-biisã gʋls b tags ne b buudã goama. Miniisr WAARO kẽnga taoore  «  tõnd segd n tʋmame tɩ goam nins sẽn sɩng menengã, bɩ b tõog n dɩk-b n skẽes kaorengpʋg wa buud a taabã goamã. Tõnd ministɛɛrã segd n yãaga neb nins sẽn paam zãmsgã ne porze rãmba, sẽn na n yɩlẽ tɩ b wa tõog n sigl b nus tʋʋma. D tara bãngr bũud toor-toor buudã goam kaoreng pʋgẽ sẽn tõe n dɩk n zãms nebã tɩ b paam nus-tʋʋma. Tõnd rɩkda ligd sõor sẽn ta Milyaar a 2 n kẽes buudã goam kaoreng pʋgẽ yʋʋmd fãa. Sẽn paasde, sõngr me n be. Rũnda-rũnda, miniistɛɛrã siginda porze rãmb  n na n yãag kom-bɩɩb nins sẽn pa kẽ kaorengã, tɩ b paam zãsmg buud toor-toore. Sʋɩs tẽngã rãmb yãaga tõnd ne milyaar 5. Sẽn na yɩl tɩ d tõog n pʋgd n get tʋʋmdã. Bala, segdame tɩ d ges n da wa rɩk neb sẽn nan ka paam zãmsgã n naag ne sẽn paam-b zãmsgã ye. Gofneer sigla buud goam zãmsg zĩis 2772. Neb nins sẽn tʋmd buudã goam na kẽng taoor wɛɛngẽ wã, yaa neb sẽn so b so mense. B rãmbã paka zãmsg zĩis 508.

Karen-biis sõor na ta bãmb 77153 n paam zãmsgã a sɩngrẽ n tãag a baoosgẽ. Karen-biis 13754 n ya kom-kasemse, tɩ bãmb 63399 ya kom-bɩɩba. B sʋkã,  bãmb 33667 n paam nus-tʋʋm zãmsgo». Sõasgã pʋgẽ a Evelind TẼNDRBEOOG  rɩka koɛɛg buudã goam karemdb yʋʋr yĩnga. A wilgame t’a kẽes a meng buudã goam kaoreng pʋgẽ, n paam bãngr buud toor-toore. A pẽga neb nins fãa sẽn tʋmd buudã goam kaoreng na kẽng taoorã wɛɛngẽ.

A koeesã pʋgẽ, a  boola neb nins sẽn ka paam lekollã tɩ b kẽes b mens buudã goam pʋgẽ. A kell n kosa tẽngã taoor dãmb tɩ b ges buudã goam kaoreng kẽng taoor n paase, la b rɩk-a n ning sʋka, tɩ neb neb nins sẽn paam buudã kaoreng bãngrã me wa tõog n tʋm biiro rãmba pʋse. B tags b yelle, tɩ bãmb me wa tõog n sõngd ba Meeri rãmbã n tʋmdẽ.

A Yamba Lui  NIKƐƐMA , Solisaar Sʋɩɩs  no-rɛɛsã wilgame tɩ b zĩnig sull kasenga, tɩ b boond tɩ Rɛɛde. Yaa sull kãng yʋʋr yĩng la b zẽk b naoor n zĩnd tigsgã pʋga. A wilgame tɩ sã n ne buudã goam kaorengo, a yaa bũmb sẽn ya arzɛka. Yaa rẽ n so tɩ bãmb sula 22 naag taab n dɩk buudã goam kaoreng n lʋɩs taoore. Bala buudã goam sõngda ninsaalã a yidgrã wɛɛngẽ. Yaa rẽ n kɩte, tɩ sẽn yam yãkr buud fãa kẽed ne buudã goam tʋʋmde, gofneerã sẽn na n sigli b kẽesda b toog n yãag-ba, tɩ tʋʋmdã kẽng taoore. A wilgame tɩ pĩndã neb wʋsg ra ka mi buudã goam yõod ye. B ra gomd-a lame bala. Rũnda-rũnda gofneer rɩka yam tɩ nebã sẽn zãmsd gʋlsgã rẽndame tɩ bũudã goam kaoreng tall yõodo. A rɩka makr tɩ wala bʋ-kaoorã wɛɛngẽ, b gomd ne nasarend tɩ neb lebgd ne buudã goama, b ra tõe n gʋls-a-la ne buudã gaoma. Mise Yamba YƖLBƲƲD boonda nin-buiidã fãa tɩ ned ba a ye ra wa zoe yãnd ne a buud goam ye.

Tõnd pẽnega buudã goam seb-gʋnda, a Ali KẼMTOORE « mam  sũur yaa noog ne gofneer sẽn yãk daar tɩ ya buudã goam koareng daarã. Bala, a sõngdame tɩ nebã wʋsg bãng buudã goam yõodo. Yãk raar toor buudã gaom yĩngã sõngdame tɩ neb nins sẽn tʋmd buudã goam pʋgẽ wã bãngd taab n paasdẽ.  Gofneer sõngda tõnda a gʋlsdbã la b sõngrã pa sekd tõnd na tõog n tʋm tɩ d tʋʋmdã rɩlg tõnd ye. M kotame tɩ b ges buudã goam seb-gʋndba, n yãag-ba, tɩ b sã n gʋls b sɛbã, bɩ b tõog n paam n dɩ a yõodo. Mam gʋlsa sɛba a naas tɩ zoe n yi : A yɩɩ mam noanga, Sõodo, Kaeto! lebg n wa, la a Patarbtaal-nintãm. Mam tara sɛba a taab tɩ na n yi ka la  yʋʋm-sar kiuugã pʋgẽ ».

Tʋʋmdã wa n tɩ baasa ne gilg n ges buudã goam sɛb buud toor-toore, la teed a taaba. Wẽnd na kõ-d yʋʋmd sẽn wat ne laafɩ la sũ-noogo.

Pẽgdwẽnde Erik Zĩnaaba la a Zɩll Kafaando

Laisser un commentaire

Votre adresse de messagerie ne sera pas publiée. Les champs obligatoires sont indiqués avec *